Selles postituses kirjutan sellest, miks me oleme hakanud oma elusuunda- ja viise ringi mõtlema. Tegelikult oleme härraga alati sellest kõigest lugupidanud, aga nüüd oma pere ning kodu luues ja kasvatades, tahame reaalselt midagi ära teha ja järelkasvule edasi anda. See ei mõjuta ainult meid ja meie laste tulevikku, vaid kogu maailma. Päriselt!
Mu armas Kaido, keda ma siin enamasti härraks nimetan, on väikesest peale üles kasvanud keskkonnas, kus pea kõik asjad said vanematel ise tehtud. Kõige suurem osa oli kindlasti riietel, voodipesudel ja muul sarnasel. Samuti kasutati loodussõbralikemaid pesemisvahendeid jne. Ta hindab lihtsust, asjade kestmist, mõistlikku tarbimist, säästmist. Muidugi on neid veel rohkem, aga tahtsin välja tuua asjad, mis mõjutavad rohelisemalt elamist kõige enam.
Minu kodus oli elu nii mugav, kui vajalik oli ja selliste asjade peale tol ajal nii palju ei mõeldud. Mind on aga kasvatatud kogu ümbritsevat austama ning hoidma. Nii floorat kui faunat ja kogu seda süsteemi. Kindlasti on see pisik minus jõudu kogunud ka tänu maal veedetud suvedele, loomade ja lindude, metsade ja põldude vahel.
Suurimaks motivaatoriks saan ma just praegu pidada Kaidot. Tema hakkas mulle rohkem rääkima antud teemadest, samas ise jälgisin ka kõike mingil määral. Me kumbki lihtsalt ei teinud väga palju reaalselt ära. Raha säästsime ja ostud planeerisime, ei kulutanud raha ühekordsetele või ebakvaliteetsetele asjadele, poes käisime oma riidest kottidega ja soetasime võimalusel eestimaist, taara viisime ära, paberi kogusime eraldi. Aga sellest ei piisanud. Me tahtsime rohkem ära teha.
Ühel päeval lihtsalt võtsimegi kätte ja hakkasime korralikult prügi sorteerima. Nagu eespool mainisin, siis varasemalt eraldasime paberi/papi kõigest muust ja sellega asi piirdus. Taara ka muidugi ning purgid läksid emade/vanaemade vahel jagamisse. Aga see oligi kõik. Eelmise aasta suvel(2018) lihtsalt otsustasime, et peame korralikult prügi sorteerima. Võib-olla oli ärgitajaks jälle mõni nähtud kurb pilt või hariv video sellest, kuidas prügi meie loodust ja elu hävitavad. Näiteks leiab selliseid pilte:
Need on ainult 2 näidet sellest, kuidas tohutud prügi- ja plastikukuhjad prügimägedena või ujuvate prügisaartena meie elusloodust kahjustavad ning hävitavad. Ei olegi tegelikult suurt kogust vaja, et loodus saaks mõjutatud. Aga siiski.. Tihti ongi vaja vist mingit reaalsuse laksu, et hakata enda harjumusi muutma.
Olles mõne ajaga prügiga “sõbraks” saanud, mõtlesime, kuidas asju veel paremini teha saaks(Kaido, kui mu toetaja ja nõuandja, luges muidugi kogu postituse läbi ja ütles, et ma peaks ikka ennast ka natuke kiitma, sest mina tegelikult võtsin asja tõsiselt kätte. Tema oleks teinud samu asju edasi, mis senini teinud. Mina hakkasin rohkem süvenema ja veel suuremaks asja ajama, muidugi ikka Kaidoga koos. Eks see nii käibki, utsitame ja toetame teineteist). Hakkasime otsima tavapärastele tarbevahenditele loodussõbralikke lahendusi. Milleks tarbida keemiat täis pesuvahendeid, kui saab palju paremini? Miks peaks kokku ostma naftast toodetud plastikanumatega hunnikute viisi erinevaid kreeme, geele, hambapastasid jms, kui saab osta jätkusuutlikult pakendatud (või pakendivabalt) samu asju. Või lausa ise teha! Ilmselt oli see meie peres eelkõige teadmatuse, süvenematuse, oskamatuse ja mugavuse tulemus. Me ei teadnud, mis võimalusi on. Ei osanud teha õigeid valikuid ning olime oma mugavuse orjad.
Mis meid veel motiveerib? Me tahame, et meie lapsed saaksid elada keskkonnas, kus meie oleme üles kasvanud. See on lilleline või roosa unistus, sest maailma mõistes on juba suured muutused toimunud/toimumas. Kliima muudkui soojeneb, aastaajad sassi keeratud jne. Olgugi, et meie oma käitumisharjumusi parandame, maailma omasid me parandada ei suuda. Küll aga usume põhimõttesse, et iga inimene loeb ja seega ei löö me käega! Anname oma panuse ning võib-olla liitub nii mõnigi lugeja tänu meile kõige sellega ja juba ongi meid rohkem kui kaks.
Rääkides nüüd edasi lastest, siis üks asi on praeguse keskkonna säilimisele/parendamisele kaasa aitamine, teine oluline aspekt aga laste kasvatamine sellisel viisil, et nemad samuti mõistaksid, milleks see kõik oluline on ja toimiksid samaviisi, ka iseseisvat elu alustades. Kust laps peaks ise selliseid teadmisi omandama? Eks ikka varajases eas ja kodus kasvades. Meie preili hakkas prügi sorteerima juba mitu, mitu kuud tagasi ja saab kaheseks alles juunis. Ta mõistab, mis on plastik, mis paber. Meil ikka muidugi tekib mõlemit ja muudki(metall, biojäätmed), aga laps saab käsitleda ainult neid kahte praeguses vanuses. Meie jaoks on oluline, et ka lapsed mõistavad, kuidas nende valikud ning teod mõjutavad kõike ümbritsevat. Ma arvan, et see on nii elementaarne ja iga vanema soov ning eesmärk- kasvatada arusaajat last. Nii palju saab alguse kodusest kasvatusest ja oma lastele tahame parimat. Nagu tahame parimat oma ainsale kodule, ainsale planeedile, kus me praegu teame elu eksisteerivat. Selleks me seda kõike teeme ja jagame.
Hoiame seda, mis meile on oluline!
Lõpetuseks üks pildike meie väikesest abilisest 😍
