Sellel teekonnal loodustsäästvama elu poole, leidsin suurepärase alternatiivi ka pesu pesemisel- pesupähklid. Tegelikult on igas valdkonnas võimalik leida parem ja keskkonnasõbralikum moodus. Kindlasti järgemööda uurin ja kirjutan sellest ka blogis.
Tegemist on Jaapani seebipuult pärit viljade koortega, mis pesevad pesu pea sama hästi, kui tavalised keemiasegud, mida igas kaupluses hulgim leida võib. Pähklikoored sisaldavad saponiini, mis toimib taimel kui looduslik antibiootikum, meie kasutuses kui seep. See ongi imeaine, mis pesu puhtaks teeb. Muidugi ei ole see nii tugevatoimeline, et saada jagu tugevatest plekkidest, aga selle jaoks on lahendus- sapiseep. Määri seda plekile ja jätka tavapärast pesuprotseduuri. Proovida võib ka sooda kasutamist.
Need pähklikoored on suurepärased, sest on 100% looduslikud ning ei sisalda keemiat, lõhna- ega värvaineid. Bioloogiline pesuvahend, mispärast sobib see variant allergikutele ja beebidele. Samuti ei ole vaja kasutada veepehmendajat või pesuloputusvahendit. Pesta saab nii valget kui värvilist pesu, temperatuurivahemikus 30 kuni 90 kraadi. Tuues välja materjalidega sobivuse, siis pesta võib kõike, isegi siidiseid ning villaseid tooteid. Viimaseid pidavat pesupähkel eriti mõnusaks ja pehmeks tegema. Ise veel katsetanud pole. Kui soovid riietele mingit õrna lõhna, siis lisa loputussahtlisse meelepärane eeterlik õli. Paarist tilgast piisab. Mulle meeldib väga nelgiõli. Tavaliselt lisan masinatäie pesu jaoks 2-4 tilka. Pähklid ise jätavad pesule pesu lõhna, ei midagi muud.
Kuidas kasutada? Aseta ca 4-5 tervet pähklit, ehk siis 8-10 koore poolt kindlalt suletavasse kotikesse või kinniseotud soki sisse ja pane see koos pesuga masinasse. Sõltuvalt pesutsükli temperatuurist, saab neid samu pähkleid kasutada mitmeid kordi. Peale igat pesukorda tuleb pähklid muidugi ära kuivatada. Loputamise ajaks ei pea pähkleid masinast välja võtma, sest see toimub külma veega ja siis pähklid ei toimi. Kui koored enam “töökõlbulikud” ei ole, ehk siis saponiin on kõik välja pestud, muutuvad koored värvuselt valkjaks. Minu ca pooleaastase kasutamise järel võin öelda, et kõik pähklid värvi väga ei muuda, seega tuleb endal meeles pidada, et umbes 4 pesukorda saad neid kasutada. 1kg pesupähklitest peaks piisama neljaliikmelise perekonna kasutuses ca aastaks.
Lisaks pesupähklitele, saab kasutada ka muid looduslikke vilju nt:
- Kastanimunad. Lugesin sellest Nullkulu blogist. Ta kirjutab seal lisaks, et pesupähklid pole kõige jätkusuutlikum viis riiete pesemiseks(transport). Tootjatele muidugi tundub see kordades lihtsam ja mugavam variant, kui kastaneid korjata. Oma lõbuks võib ju proovida. Ehk proovin kunagi ka ära ja siis kirjutan täpsemalt. Mäletan seda, et ca 13 aastat tagasi pesin oma juukseid kastanimunadest saadud leotisega. See pidavat andma juustele punaka läike ja kui õigesti mäletan, siis mingi läike jättis küll. Kas riietele see ei mõju? Hetkel ma muidugi ei tea, kuidas kogu see protsess välja näeb, seega ma ei hakka rohkem midagi oletama.
- Seebilill ja luuderohi. Info samuti Nullkulu blogist, mis üleval lingitud.
Kindlasti on võimalik ka muidki taimi kasutada, need lihtsalt kiired näited.
Ma pole kursis, kas keegi nendega pesupesemist katsetanud on, aga kui sina oled, anna endast märku.
Seniks aga proovi mitmetes ökopoodides saadaval olevaid pesupähkleid ja sa ei saa vahest arugi! Mina olen väga rahul. Pesu on puhas, loodust säästetud, rahakotti säästetud ja tervist ka!
https://www.google.com/amp/s/kuidasteha.wordpress.com/2013/11/19/pesugeel/amp/
Olen 2,5 aastat seda kasutanud ja ei kurda😊
Väga hea leid! Proovin ka ise järele kindlasti 🙂 😊
Pesupähklieni ei ole jõudnud selle sama transpordi jm pärast. Mis tingimustel kasvatatakse, kas suurema nõudluse tõttu jälle võetakse metsa maha pesupähklite “tootmiseks” jne. Ise kasutan biovegan family pesupulbrit ja super rahul.
Ainuke negatiivsem asi, mis mina suutsin välja kaevata, on mõne sõnul see, et need pähklid vajavad toimimiseks soojemat vett. Mina pesen 40 kraadiga ja enamasti see ongi ju tavaline temperatuur, millega kõik oma tavapesu pesevad. 60 kraadi iga pesukorra puhul kasutada on mõttetus, riided ei kannatagi seda. 40 kraadi juures näen juba vahtu, mis näitab, et pähklid töötavad.
Positiivne on veel see, et seebipähklipuud annavad saaki ca 90 aastat ja korjeid saab aastas teha 6 kuud, mis teeb ühe puu saagikuse vägagi heaks. Ma pole kunagi kuulnud, et nende puude pärast metsi langetataks, küll tehakse seda kindlasti palmiõli saamiseks. Ehk oskad mingi viite siia tuua?
Veel üks positiivne mõju on kasvuhoonegaasidega võitlemises- puud muudavad süsinikdioksiidi hapnikuks.
Aitäh kaasamõtlemast! 😊