Tallinna linnas, kus ma elan, on pürgi sorteerimise ja likvideerimise võimalused(minu silmis) väga mugavaks tehtud. Kehtib seadus, et üle 5 korteriga hoonetel peab olema lisaks olmeprügi konteinerile ka vanapaberi/papi konteiner. Kui kortereid on 10 või rohkem, peab kättesaadav olema samuti biojäätmete konteiner. Aga miks siis ikkagi näen nii tihti, prügikaste avades, kuidas sinna on visatud totaalselt vale “kaup”? Kas asi on teadmatuses, mugavuses, ruumi-, aja- või huvipuuduses? Mis iganes see põhjus ka on, ma üritan seda veidi selgemaks teha ja räägin lisaks meie kodusest prügisorteerimisest. Loodan, et see aitab sinu kodupidamises tekkivat prügi teise pilguga vaadata ja hinnata. See kõik on kasutamata ressurss lihtsalt, mis tuleb õigetesse gruppidesse jagada. Lihtne! 🙂
Me elame hetkel korteris. Korteris elades võib tunduda võimatu prügi sorteerida. Miks? Usun, et üks põhjus on ruumipuudus. Korteris ei ole tavaliselt üleliia ruumi. Meil on küll 3-toaline korter, aga meie elude jooksul on kahepeale nii mõnigi “varandus” kogunenud, seega ruumipuudus annab vahest tunda. Mis seal imestada, näiteks korteri renoveerimiseks soetatud tööriistad, segud jms on ju endiselt alles 😀 Aga suure soovi korral leiaks kindlasti ka kõige väiksema pindalaga korteris sellise koha, kuhu paigutada see paberi kogumise kotike või biojäätmete kast, aga seda tuleb tahta. Kraanikausi või köögilaua alla ikka ruumi leiab? Teine põhjus on ehk kartus leviva haisu ees. Seda siis pakendite puhul(biojäätmetega samuti, aga siin loeb juba hoiustamine väga). Keegi neid ju pesuvahendiga ei pese ja lihtsalt veega loputades tekib paratamatult mõne aja pärast kerge aroom. Meil on seda ka juhtunud, aga sellisel juhul tuleb seda kotti tihemini tühjendada. Äkki pelgavad inimesed prügisorteerimist proovida, kuna tundub keeruline? Keeruline, sest iga prügi tekitab küsimust, kuhu ja kas see üldse sobib? Minul tekkis küll tihti selline küsimus. Üks olulisemaid põhjuseid ongi ehk teadmatus? Teadmatus selle ees, kuidas kõike teha ja mida su toodetud prügi mõjutab? Mis saab, kui seda ei sorteerita? Usun, et enamus inimesi on heatahtlikud ja hoolivad sellest elust ning loodusest, mis meie ümber on. Seega tahan ka uskuda, et inimesed lihtsalt ei tea ning mõtle tänapäevase kiire elutempo juures prügile, kui probleemile. Kõik näib ju puhas, aga üldiselt selles tegelikult ei seisnegi prügi probleem meil siin Eestis. Asja tuleb suuremas pildis vaadelda. Sellest ehk räägime teinekord pikemalt.
Suurte kortermajadega käivad kaasas üldiselt 3 prügikasti:
- olmeprügi- siia jõuab tavaliselt kogu prügi, kuigi ideaalis peaks siia jõudma prügi, mida pole võimalik taaskasutada
- vanapaber/papp
- biojäätmed
Nendesse prügikastidesse sobivad(lihtsalt erinevad lehed, kus palju infot, kuidas ja mida sorteerida tohib/peab/võib/ei tohi 🙂 ):
- https://www.ragnsells.ee/keskkond/sorteerimisjuhendid/
- https://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine
- https://www.tallinn.ee/est/keskkond/jaatmed-juhendmaterjalid
Meie sorteerime nii:
- Olmeprügi- siia jõuavad hetkel veel mõned ühekordsed mähkmed(preili on hakanud loobuma nendest ja kasutab vahest öösiti), muud midagi. Tavaline prügikast kraanikausi all.
- Vanapaber/papp- siia jõuavad kartongist pakendid, pappkastid, kasutatud ümbrikud. Väga muud ei lähegi, sest ajakirju ei telli ja rämpspost on keelatud. Kott on köögis ühes nurgas koos pakendi/plastiku kotiga.
- Biojäätmed- erinevad koored, kasutatud kätepaber(meil on osaliselt veel kätepaber kasutusel lisaks riidest “paberile”, varasemalt suur kogus lihtsalt tellitud), mõni halvaks läinud asi(kahjuks mõni õnnetu juur- või puuvili jääb kuskil nurgas vahest üksi konutama, kuniks see pole enam kõlbulik süüa). Ühesõnaga sobib siia kõik, mis sobib komposteerimiseks, mis mädaneb, mis oma algupärases olekus kõlbas süüa, aga hiljem mitte jne. Biojäätmed kogume plastikkasti ja asub see olmeprügikasti kõrval, kraanikausi all. Kaas hoiab me kodu haisuvabana. Päevased jäätmed kogume kapile väiksesse lahtisesse karpi ja õhtuks või vastavalt vajadusele tühjendame suurde kasti.
- Metall- metallist purgid, konservid, isegi kasutatud fooliumpaber(suuremad nutsakad) on taaskasutatavad. Me ostame konserveeritud asju väga vähe, aga kassitoidu puhul küll läheb metalli palju kasutusse. Kindlasti on see parem valik, kui plastikpakendatud kassitoidud, sest on pea lõpmatult taaskasutatav.
- Pakend/plastik- siia jõuab endiselt veel üleliia pakendeid. Aga me oleme realistlikud ning anname oma parima. Mõni nädal on vähem, teine nädal rohkem asju. Kõik sõltub sellest, kuidas me turul käimise organiseeritud ja sobitatud saame.
Nagu siit välja tuleb, peab mul ruumi olema viie koti/karbi jaoks, kuhu kogu prügi grupiti koguda. Need asuvad köögis kolme erineva koha peal, seega ma ei tunne, et need liialt ruumi võtaks või silma torkaks. Enamus avalikke konteinereid on segaprügile, ehk siis plastik, pakendid, metall pannakse ühte kohta kokku. Seega tegelikult pääseksid ka ainult 4 koti/karbiga.
Kuhu viia muu prügi nagu metall, plastik, klaas jms? Tallinna linn on täis neid erineva suuruse ja värviga konteinereid ning pikka juttu siin pole. Igal konteineril on kiri peal, mis sinna sobib(mõnel uuemal pikem tekst sobiva ja mittesobiva osas). Kuhu viia ehitusprügi jms, mis konteinerisse ei sobi/mahu? Väga põhjalik ning kasulik lehekülg on kuhuviia.ee. Seal on kõige kohta info olemas. Väga lihtne ja mugav endale lähim jäätmejaam leida, et prügist vabaneda. Meeles tuleb pidada, et teatud asju ei võeta tasuta vastu. Seda uuri juba konkreetsest jaamast.
Ka eramajas toimib kõik põhimõtteliselt samamoodi. Lihtsalt seal on ainult olmeprügikast kohustuslik, muu vaba valik, aga tasuma pead kõige eest. Seega oma majas elades soovitan biojäätmed kuskil aianurgas ise komposteerida ja paberi saad pliidi all või kaminas ära põletada või eraldi koguda ja kuskile avalikku konteinerisse viia.
Kuidas siiski alustada ja milliseid samme järgida?
To do nimekiri:
- Kalla oma prügikast nüüd põrandale laiali ja uuri, mis prügi sul kõige rohkem tekib. Ok, nali. Aga uuri ikkagi. On see pakend/plastik või hoopis biojäätmed? See annab sulle lihtsalt väikese ülevaate ja ehk motiveerib lisaks sorteerimisele ka vähendama?
- Uuri järele, mis prügikastid sinu kortermaja juures asuvad. Sedasi on lihtsalt hea endale välja mõelda vajalik marsruut, kui peaks olema vajadus oma jäätmeid mujale viia. Enamasti on KÜ-le nõue olemas, et bio- ja paberikonteiner peab olemas olema, AGA see sõltub korterite arvust, mis antud hoones on. Tallinna näide sai postituse algusesse kirja, Tartul näiteks on see sama. Uuri oma linna jäätmemajandamise reguleerimise kohta selle kodulehelt.
- Ole valmis mobiilsem olema, sest muud konteinerid(pakend, plastik, metall, klaas jms) asuvad mujal. Tallinnas on neid väga palju. Samalt kuhuviia.ee lehelt leiab isegi nende väikeste konteinerite kohta infot(kõik ei pruugi olla lisatud). Üldiselt on need nähtavas kohas ja suuremate kaupluste juures.
- Ära karda vigu teha. Kui mingi asi tekitab sinus kõhklusi(pakend, kile jms), siis pane see lihtsalt sinna, kuhu see tundub kõige õigemini sobivat. Need prügikastid ju samuti sorteeritakse ja vea korral parandavad selle teised.
- Leia oma kodus koht/kohad, kus sorteeritud asju hoida.
- Pea meeles, et pakendid peavad olema puhtad ja tühjad. Loputa kergelt üle ja võimalusel sulge. Puhtad pakendid tagavad suurema võimaluse prügi taaskasutusse jõudmise/sobimise.
- Soovitan võtta näiteks ühe õhtupooliku või hetke nädalavahetusest, kus võtad sorteeritud prügi kokku ja viid ära. Biojäätmeid tühjendame tavaliselt õhtuti. Panen kasti ukse juurde ja kui Kaido töölt jõuab, viib selle kohe välja. Paberi tühjendame vastavalt vajadusele koos olmeprügiga tavaliselt. Pakendikoti viime ära kas jalutuskäigu sees või enne ärasõitu tööle/puhkusele jne. Tuleb see käik lihtsalt muude käikude sisse planeerida ja sedasi ei ole meie jaoks üldse tüütu.
Ja mis kõige olulisem- tee lihtsalt proovi. Näiteks nädal aega. Vaata, mis tundeid see sinus tekitab. Kas tundub tülikas ja keeruline? Ära anna ka liiga kergelt alla. Mõtle, kui olulise panuse annad sa sellele, et sellest prügist võib saada midagi uut. Kui palju uusi ressursse jääb sinu kaasabil kasutamata. Ma ütleks, et kõige esimene samm ongi prügi sorteerimine. Kui see juba käpas, siis tuleks mõelda edasi ja proovida üldse vähem prügi toota ehk siis ostelda pakendivabalt. Aga ärme rutta liialt tulevikku! Võtame samm korraga, rohelisema elu poole. 🙂