Ma olen senini kirjutanud erinevaid postitusi teemadel, kuidas vähem plastikuid tarbida, milliseid alternatiive kasutada, kuidas last säästlikumalt kasvatada jne. Inimesed, kes on mind blogi avalikustamise algusest Instagramis jälginud, teavad juba nii mõndagi meie pere harjumustest. Kuna info seal muutub, pole väga põhjalik ja kaob kiirelt, mõtlesin teha postituse selle kohta, kuidas me ise oleme neid soovitusi ja nippe järginud ning teeme siiani. Samas tuleb tõdeda, et alati kõik ei õnnestu.
Meie pere rohelisemad harjumused lapsega:
- Preili asjad on ca 85% ulatuses ostetud või saadud kasutatuna. Lisaks teeb vanaema ise vahvaid pehmeid mänguasju, muid vajalikke esemeid nagu mõned mõnusad talvised riideesemed, voodipesu. Eliisel on noor onu, kelle käest oleme palju päranduseks saanud ja tänu sellele plastikust pääsenud.
- Mähkmeid kasutame riidest kui ka ühekordseid. Öösel on viimastega meie jaoks mugavam. Muidu on olukord juba sealmaal, et päeval on üldse ilma mähkuta ja kasutab kenasti potti. Öösel magab nagu nott(tegelikult üldse mitte) ja pissi peale ärkaks üles alles siis kui voodi märg 😀 Selle tõttu kasutame ühekordseid. Riidest lekivad, tehku mis ma teen, kasutagu ükskõik, mis imusid ja sättigu neid mähkusid kui täpselt õpetuse järgi. Ei tea, milles asi. Need vähesed ühekordsed mähkmed mind väga palju ei morjenda. Kõike tuleb teha oma võimete piires. Sa oled juba palju parem tarbija, kui mingigi osa ühekordseid mähkmeid asendad riidest mähkmetega 💚
- Me pole preilile ostnud ÜHTEGI valmistoitu. Need kõige tavalisemad ja mugavamad asjad nagu purgitoidud, tuubitoidud ja muu sarnane. Lihtsalt tekkis selline põhimõte, et olgu kui kohalik või öko tahes, teen kõik ise. Ja ausalt, tegingi. Praegu müüakse eriti mugavalt püreesid, külmutatuna ja paraja ampsu suuruses. Ma tegin need kõik ise samamoodi. Külla minnes tegin alati toidu värskelt kaasa või võtsin olemasoleva külmkapist või sügavkülmast. Veidi rohkem mässamist, aga pole tüütu ja sedasi ei teki liiga palju purke ja plastikuid. Palju sa neid väikeseid purke jõuad taaskasutada? 🤔 Emade ja vanaemade sahvrite riiulid ka juba pungil. 😀
Meie pere plastiku kasutamine:
- Säilitusnõud meie peres on enamuses klaasist. Plastikust karbid on tüüpilised poest ostetud jäätiste või salatite jms karbid. Mõned on ka ammu, ammu ostetud korralikud karbid või saadud kusagilt(kindlasti ema kapist, süüa kaasa pakkides 😀 ). Korduskasutatavad karbid on ok. Lihtsalt jälgi, et nendes toitu ei kuumuta. Ja kui tõesti poes ilma hakkama ei saa, siis ostame meiegi mõnikord plastikpakendis tooteid.
- Ühekordseid plastikust esemeid on meie kapis samuti- lusikad, kahvlid, noad, topsid, õhupallid, kõrred. Enamus asju on eelmisest aastast, kui oli preili esimene sünnipäev ning me polnud täiesti pühendunud sellesse teemasse. Me ostsime küll biolagunevad esemed, aga nüüd mõistan, et kui reaalne see üldse on, et jäätmejaam neid tavaprügisse ei toimeta, kui ma need biojäätmete prügikasti panen.. 🤔😐 Selleks aastaks on sünnipäevaks kõik olemas ja prügi sorteerime hiljem kodus. Tulevikuks muretseme ehk korduskasutatavad bambusest, metallist või tugevast plastikust nõud.
- Suured ja väikesed kilekotid pole meie pere sõbrad. Kasutame puu- ja juurviljade jaoks võrkkotte, toidu kojuviimiseks riidest kotte. AGA reaalsus on see, et mõnikord kotid lihtsalt ei jõua autosse või tekib olukord, kus härra peab poodi minema ilma planeerimata ning otse töölt. Sellisel juhul ostame suure kilekoti asemel paberist koti, mida kasutame paberpakendi, taara või metalljäätmete sorteerimiseks. Väikesed killerkotid jõuavad meie korvi AINULT juhul, kui on vaja liiga suur kogust mingit lahtist vilja osta. Üldiselt õnneks saab ilma hakkama.
- Plastiku tarbimist saad vähendada veelgi, kui käid turul ja ostad kõike, mida vähegi võimalik, oma karpi. Sellega olen paljust plastikust pääsenud. Ja noh, paratamatult oleme mingi osa jälle tagasi saanud, sest ostame taimseid asju Eliise jaoks. Põhjuse leiad SIIT, millele tuleb ka jätk uuel nädalal.
Meie vannituba hetkel:
- Plastikut pole juurde ostnud vaid need on lihtsalt mingist ajast jäänud ja püüame täitsa lahti saada neist, ehk siis vahest kasutame, kui seebid on märkamatult otsa saanud. Paar tilka šampooni ja dušigeeli veel laiutavad plastiku sees.
- Mul on 1 juukseõli seal ca 2a seisnud, sest ma lihtsalt ei kasuta selliseid asju. Tarbetu ese riiulit “rikastamas”.
- Svammid on meil plastikust ja ka looduslikust(luffa) materjalist. Kui plastik omadega läbi kulub, siis likvideerime.
- Hambaharjad on elektrilised ja asendame, kui enam kasutuskõlblikud pole.
- Hambapasta on hetkel ostetud ökopoest, plastiktuubis kahjuks. Kui otsa saab, proovin hambapesu tablette või isetehtud pastat.
- Raseerijat kasutan nii härra oma kui enda vahetavate otsikutega. Viimasel ajal enda oma, sest mul on see ammu juba olemas ja leidsin ühest karbist lausa 4 kasutamata terariba. 😀 Natuke ikka pelgan ka seda klassikalist raseerijat.
- Palsamite, maskide, kreemide ja muu sarnase sõber ma ei ole. Kui nahk väga kuivaks läheb, just talvel, eks ma ikka vahest kreemitan end mõne Joiki kreemiga, mis õelt kingituseks saanud. Palsameid saab seebina osta, aga mu juuksed ilma ka täitsa kobedad. Muid asju on mulle veel kingitud, aga seisavad nukralt riiulis ja ootavad kasutamist.. Peaks need ära jagama. Väga vähe kasutatud või lausa kasutamata.
- Eesmärgiks on omada raseerijat, erinevaid seepe erinevate protseduuride jaoks, looduslikke svamme, bambusest kõrvatikke ja hambaharju, looduslikku hambapastat. Muud me ei vajakski.
Meie kodu muud rohelisemad harjumused hetkel:
- Meie peres on kass. Kass tekitab bio-, metall- ja plastikjäätmeid. Biojäätmed=WC materjal. Ostame tavalisi ahjukütte pelleteid ehituspoest ning toimivad väga hästi. Lemmiklooma kauplustes maksad hingehinda väikese koti eest, sama suure või suurema koti saad ehituspoest kordi odavamalt. Ei hakka näpuga näitama, aga ühes ehituspoes maksab 15kg pelleteid natuke alla 4 euro. Loomapoes ostad põhimõtteliselt sama toote ja maksad 10kg eest 33 eurot!!! Ja ma olen mingi periood ise ka neid asju loomapoest ostnud. Otsustasin muud proovida ja kõik toimib samamoodi. Kui pelletid saavad piisavalt niiskust, laguneb laiali. Metalljäätmed=pehme toit. Metall on palju paremini töödeldav, kui plastik ning ainult väike osa plastikust üldse jõuab järeltöötlusesse. Metalli seeeest väärtustatakse rohkem ja ca pool jõuab töötlusesse. Plastikjäätmed=kuivaine ehk krõbinad. Polegi midagi öelda. Kui keegi teab, et müüakse paberpakendis või lahtiselt, kuulan huviga(Pet Citys vist)! 🙂
- Köögis on meil väga palju purke kasutusel. Nii poest ostetuid korralike tihenditega(leediklaste vältimiseks), kui ka tavalisi purke, mis mingist toidust on alles jäänud. Kuivained neisse ostame kas turult lahtiselt või poest, samal ajal silmas pidades, et oleks kartongist pakendis. Panne on meil hetkel 3 tk- Teflon 1 tk(kink), malmpann 1 tk ja mingi kivi jms segu!? ka 1 tk(saadud kingiks, aga ei toimi eriti). Tefloni kasutame, kuni enam ei toimi. Parim pann ongi malmpann. Meil suur Teflon läks läbi ja nüüd peagi ostame suure malmpanni. Õige hoolduse ja kasutamise korral kestavad need isegi kümneid aastaid! Küpsetuspaber on ümbertöödeldud paberist. Veel parem variant on selline matt, mida saab kasutada täpselt samamoodi nagu paberit, aga lõpmatuseni.
- Prügi sorteerimine- üks olulisemaid asju meie igapäevaelus.
Kindlasti on mitmeid asju veel, mis esimese hooga pähe ei tulegi ja on nii tavaline osa meie elust, aga saite nüüd mingi ülevaate, kuidas me ise praktiseerime praegusel eluhetkel. Selline lähenemisviis on ilmselt palju elulisem ja näitab, kuidas samm-sammu haaval saab muutusi läbi viia. Kuidas üks tavaline pere neid asju teeb ning kui lihtne see tegelikult on.
Kuhu me tulevikus jõuda tahame?
Meie põhimõte on kõik asjad maksimaalselt ära kasutada ja alles siis uus muretseda. Pole mõtet osta uut asja, kui esimene veel poolik või töökorras. Üks olulisemaid asju sellise elustiili juures on tarbimise vähendamine- sul endal oleks palju lihtsam, loodusel oleks lihtsam ja kõik see on rahakotisõbralikum. Meie valikud on varasemalt olnud plastikurohked, aga mida aeg edasi, seda enam see plastik meie kappidest ja riiulitelt kaob ning asendub millegi naturaalse ning täiesti pakendivabana. Oma sammud astume tuleviku suunas, kus tarbime ja omame vähem, plastik on meie jaoks võõras sõna, teeme ja kasvatame ise enamuse eluks vajaliku(Kaido tahab hirmsasti katsetada nt juustutegemist), leiame alati parima alternatiivi ning meie lapsed saavad kõik need teadmised endaga kaasa.