Ühekordne tähendab, et üldiselt kasutatakse seda asja ainult ühe korra. Võib-olla lausa ainult mõned minutid. Neid asju on mugav kasutada, poest kaasa haarata piknikule minnes, sünnipäevadel pakkuda, kiiret ampsu haarates, üritustel käies jne. Kas mugavus peab siiski tulema looduse arvelt? Muidugi mitte. Mida ja kuidas siis vältida?
Miks peaks üks tavaline inimene muretsema sellepärast, mis tema ümber selle plastikuga toimub(ta ei näe ju reaalselt selle mõju)? Muidugi ta ju võiks, aga tuleme reaalsusesse tagasi. Ma julgen öelda, et suurem enamus ikkagi ei mõtle nendele plastikuhunnikutele, prügisaartele, plastiku süül surnud miljonitele loomadele/lindudele, vaid oma mugavuse peale(nad lihtsalt ei tea antud probleemist midagi). Ja samas, kes saabki seda neile pahaks panna. Kõik asjad on nii mugavaks tehtud tootjate ja müüjate näol. Tahad kiiret söögikorda? Haarad poest saiakesed või karbi salatit. Ehk võtaks mõne sushi ampsu või soojaletist liha? Seal samas vaatavad kohe vastu ka need neetud söögiriistad, mille kasulik eluiga on võib olla kõigest mõnedkonnad minutid. Kui see inimene teaks, et kui see ühekordne vidin looduse rüpesse satub, teeb ta seal esialgu märkamatut kahju. Märkamatut sellepärast, et kes meist ikka juhtub nägema, kuidas mõni loom selle söömise kätte ära lämbub. Või kuidas need plastikud ilmastiku meelevallas lagunevad VÄGA aeglaselt(või üldse mitte) ja tekib mikroplastik, mis meile endale lõpuks kõhtu jõuab. Just, see on tegelikkus.. Elu ring.. Eluring..
Iga inimene saab olukorda muuta. Usun, et kui nad antud teemast rohkem teaksid, hooliksid nad piisavalt, et mõned väikesed muudatused läbi viia ja endale tavapäraseks teha. Eelkõige ongi puudu suuremast selgitustööst ning teavitamisest. Õnneks näen ma aina enam inimesi, kes püüavad midagi enda jaoks paremaks teha, parandades sellega keskkonda ja samuti jagades infot teistega. Üha rohkem tundub see teema korda minevat. Ka minu soov on seda infot jagada ja inimesi rohkem teadvustada. Sellepärast need kirjateosed siin ka valmivad.
Järgmisena tooksin mõned näited ühekordsete asjade hullusest*:
- 1 minutis kasutatakse 1 miljon kilekotti!! Mõelge nüüd, kui paljud neist mingitki taaskasutust leiavad?
- eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti. Taaskasutus nullilähedane
- ligi pool kogu toodetud plastikust moodustavad ühekordsed plastiktooted!
- naftat raiskame ca 4%, et toota neid ühekordseid esemeid- on ju palju jätkusuutlikemaid vahetusi!
- iga päev kasutatakse pool miljonit ühekordset joogikõrt. Õnneks on juba nii palju alternatiive- klaasist, bambusest, metallist või meie kohalik pillirookõrs!
- igal aastal kasutatakse 500 miljardit ühekordset topsi!
*info pärit Ragnsells.ee ja Strawerry.com lehelt.
Ja et halb ei jääks ilma heata, mõned viimaseaja head uudised ka:
- Stockmann lõpetas 2019a. aprillist ühekordsete plastiktoodete müümise ja pakub kõigele loodussõbralikke alternatiive! Vau, kas pole. Nii suur ettevõte, milline eeskuju! Teisedki võiks sellest eeskuju võtta. Nende tegudel on suur mõju.
- Rimi on viimasel ajal väga aktiivne, et inimesed targemalt tarbiks. Märtsis(2019) oli neil looduskampaania, mille raames sai kõigis Rimides oma karbiga valmistoitu osta. Selle tulemusena saabki nüüd koguaeg nii osta! Samuti eksperimenteerisid nad Kuressaare Rimides suurte kilekottide müügilt äravõtmist ning õhukesed killerkotid maksid sel kuul 5 senti. See läks ka üpris hästi ja nüüd hakkavad vaikselt suuremates kauplustes muudatusi tegema. Lisaks plaanib ka Rimi järk-järgult ühekordsed plasttooted müügilt eemaldada, wohoo!
- Tallinna linn keelas eelmise aasta(2018) oktoobrist Tallinnas toimuvatel avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimisel plastikust ühekordsete sööginõude ja -riistade kasutamise. Teised linnad, võtke eeskuju! See on üks suurimaid raiskamise kohti- prügikastid uputavad, maapind on täis seda mõttetut naftaprodukti.
- 2021. aastaks keelatakse ELis järgmised tooted:
- ühekordsed plastist söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad ja söögipulgad)
- ühekordsed plasttaldrikud
- plastikust joogikõrred
- plastikust vatitikud
- õhupallide plastvarred
- oxo-biolagunev plastik, toidukarbid ning vahtpolüstüreenist tassid
Mis on siis need kõige hullemad ühekordselt kasutatavad asjad, kuidas vältida või millega asendada?
- ühekordsed taldrikud- võimalusel kasuta päris taldrikuid, kodustes tingimustes lagunevaid taldrikuid või osta korralikud ja tugevad plastikust/bambusest taldrikud, mida saadki kasutama jääda, lihtne hooldada ja transportida iga ürituse jaoks.
- ühekordsed söögiriistad- võimalusel kasuta kodus kasutusel olevaid vahendeid, bambusest tehtud või muud kodustes tingimustes lagunevaid söögiriistu. Aga samuti on olemas korralikud ja tugevad plastikust vahendid, mida jälle saab kaua, kaua ja korduvalt kasutada.
- väikesed kilekotid, ka suured tegelikult- suure kilekoti asemel hoia oma käekotis, autoukses vms riidest kotte. Kui valida kilekoti ja paberkoti vahel, siis… Ma ei julgegi kindlalt kumba soovitada. Ühest küljest on ka puidu liigne kasutamine halb, samas on see üpris kiiresti taastuv ressurss, mida nafta kohta öelda ei saa. Seega pigem osta paberkott, aga kui kilekott läheb prügikasti prügi kogujaks, siis on mõistlik see osta, sest eraldi prügikotte osta on samuti halb. Vähemalt on su ostetud kilekotil 2 ülesannet. Väikesed kilekotid on niiiii mõttetud. Üldiselt kasutame neid enim puu- ja juurviljade jaoks. Teist korda enam mitte. Asenda need võrgust või riidest kottidega. Nendega on hea tunne ostelda. Ma võtan alati need kotid uhkusega välja ja salamisi jälgin, kas keegi vaatab, mida ma teen. 😀 Kusjuures jäädakse vahest ikka vaatama küll.
- joogitopsid- bambus on hea alternatiiv või metall. Või kui kuidagi muudmoodi ei saa, osta jälle väga korralikud ja tugevad plastikust topsid. Saad põhimõtteliselt igavesti neid kasutada.
- plastikukihiga topsid(tanklates saad kuuma jooki nendega)- kõige hullem asi üldse. Ümbertöötlemine olematu või võimatu, kuna kihtide teineteisest eraldamine on liiga energikulukas ja mõttetu, eriti nii väikese toote puhul. Kasuta oma termost, samuti on bambusest tehtuid müügil. Bambus on jube hea asi, eks. Kõike saab sellest teha ja kasvab ka väga kiirelt, ca 5a ainult. Seega teed suure pai keskkonnale.
- plastikust kõrred- saan aru, et laste sünnipäevadel MUST HAVE asi, aga tee asi põnevamaks ja asenda bambusest, metallist, klaasist või kohaliku pilliroost kõrrega. Lastele muidugi klaasist kõrt pihku ei anna, aga muud variandid ideaalsed ja kauakestvad.
- plastikust vartega vatitikud- jälle üks väike pudi-padi. Meil müüakse paberist või puidust kehaga tikke, vali need.
- õhupallid- sellest on ilmselt raske loobuda. Mõistavad kindlasti need, kellel on lapsed. Aga lihtsalt tuleb mingid muud kaunistused välja mõelda ja minimaalselt neid õhupalle kasutada. Preili esimese sünnipäeva puhul olid mul küll mõned õhupallid väljas, aga põhikaunistuseks oli tehtud nööri külge kinnitatud riidest kolmnurgad, mis lõikusin taaskasutusest ostetud materjalidest. Ja seda saan ju lõputult kasutada!
Mõtle natuke, enne kui tarbid. Plastik laguneb 500-1000 aastat ja mitte olematuks, vaid mikroosadeks. Selle tõttu ongi see igavene, tarbetu ja kasutu. Sina saad seda muuta! Tee kasulikumad valikud ja ära võta ühekordset plastikut lihtsalt vastu. Ütle EI, kanna kaasas oma söögiriistu ja -nõusid. Aita ning toeta ka teisi paremate valikute tegemisel. Koos teeme palju rohkem. Koos on meil suurem võim. Koos muudame maailma juba natukenegi paremaks.
Ilusat õhtu jätku! 🙂