Enne selle postituse lugemist loe läbi osa 1, mille leiad SIIT(kui veel lugenud pole). Tegemist on jätkulooga sellest, kuidas üritame jälile jõuda preili nahaprobleemidele.
Asi lõppes viimati siis nii, et jäin ootama kõnet, mis meid allergoloogi juurde kutsuks. Kõne tuli üllatavalt kiirelt ja muidugi sobis see aeg meile super hästi! Kutsuti meid dr. Roometi, lasteallergoloogi, konsultatsioonile ja allergiatesti tegema. Sealt saadud info lõi asjad veidi peapeale. Kas meie probleeme põhjustab siis toidutalumatus, allergia, atoopiline dermatiit? Kas senini saadud info on vale või puudulik?
Arst küsitles mind üpris põhjalikult, et kirja panna meie probleemi käik ja veidi selgusele jõuda, milline meie olukord on, mida sööme, mis täpsemalt mureks on jne. Seejärel soovis naha üle vaadata. Tol hetkel olidki ainult jalad veel veidi karedad. Tal polnudki palju vaja, korraks katsus ja andis meile vastuse- kerge atoopiline dermatiit. Ma suhtusin sellesse üllatavalt rahulikult. No kui ongi nii, mis siis ikka. Tuleb parimat mõelda ja teha antud olukorras. Arst hakkas kohe selgitama, mis see on, kuidas “ravida” aka ohjes hoida ja mis edasi teeme. Ma ei pidanudki/osanud/jõudnud midagi küsida, sest arst kohe vuristas ette kõik, mis vajalik oli. Rääkis üsna intensiivselt ja palju. Härra ei saanud kaasa tulla, seega ma püüdsin samal ajal kuulata, veidi mõelda, kõik teadmised sügavale ajusoppi panna ja preilit jälgida, et saaksin temale ka vajaliku info edastatud. Preilil oli õnneks tegemist mänguasjakastiga, mille ta kohemaid kabinetti sisenedes üles leidis.
See polnud veel kõik. Arst küsis, mis mulle endale teada on, mis lapsele allergilist või muud reaktsiooni tekitab. Oskasin kohe öelda, et kui palju banaani, maasikat või munaga pannkooke saab, tekib reaktsioon. Tal oli seda vaja, et saata meid kõrvalkabinetti allergiatesti tegema. Siis märkis paberile testimiseks ära põhilised asjad, mis tavaliselt probleeme tekitavad ning samal ajal küsis, mida ta rohkem sööb. Et see ka testituks saaks.
Nahatorketest oli kiire ja preili oli veidi pinges terve aeg. Valus see pole, lihtsalt veidi ebameeldiv ehk, kui arstitädi kätt hoiab ja nagu väike sääseke, muudkui hammustab. 🙂 Pidime 15 minutit koridoris ootama ja jälgima, kas ajab sügelema ka. Pärast tagasi minnes kontrolliti tekkinud punnide suurust. Vähest reageerimist näitas nendest kaheksast toiduainest ainult nisujahu.
Tulemused käes, läksime dr. Roometi juurde tagasi. Vaatas paberid üle ja hakkas edasisi juhiseid andma.
Kuidas jätkama peame?
- Kõige olulisem enne toiduga katsetamise alustamist on kreemitamine! Atoopilise dermatiidi korral naha kaitsebarjääri funktsioon hästi ei tööta ja kreemitamine aitab taastada naha kaitsevõimet. Vastasel juhul võib kahjustunud kohast mõni allergeen nahale ligi pääseda ja hakkab jälle seda rohkem ärritama.
- Suurimad tüüpilised allergeenid nagu muna, nisujahu ja piimatooted toome menüüsse tagasi 1 haaval ja ca nädala jooksul. Esimene nädal anname piimatooteid ning jälgime koguaeg, kas nahal on muutusi(karedus, punnid). See nädal siis nisu ja muna ei anna. Samuti muid asju, mis teadaolevalt mingit reaktsiooni tekitavad.
- Peame toidupäevikut 2 kuni 4 nädalat. Kõik söögikorrad, vahepalad ja muud ampsud tuleb kirja panna. Toidu koostisosad peavad 100% selged olema. Ühe kuni 2 päeva jooksul tuleb nahka jälgida.
- Kui nt nisuvaba dieedi puhul 2 nädala jooksul midagi ei muutu, võib selle vaikselt menüüsse tagasi tuua. Kohe, kui on aru saada, et nahal ja kõhuga tekivad probleemid, tuleb toiduaine kolmeks kuuks menüüst välja jätta.
- Koguaeg tuleb jälgida muutusi nahal.
- Sügisel lähme kontrolli ja näitame toidupäeviku ette.
“Kõik toiduained, mida laps väldib ilma põhjuseta, ta võib kaotada selle vastu tolerantsuse ja risk, et edaspidi ei talu seda ning tekib toiduallergia, suureneb.” Dr.Roometi juures visiidil.
Kuidas see kõik nüüd toidutalumatusega seotud on ja mis sellest saab? Arstile sellest rääkides sain kohe selgusele, et tema silmis olevat see üldse täitsa mõttetu. Ütles kohe, et see IgG antikehade järgi testimine näitabki neid toiduaineid, mida keha rohkem saanud on ning ei tõesta allergia või talumatuse olemasolu. Tema sõnul ongi esialgu kõige parem katsetada elimineerimisdieeti- eemaldada kahtluse all olev toiduaine oma menüüst mõneks ajaks ning jälgida keha reaktsiooni. See sõltub muidugi iga patsiendi olukorrast, mida allergiatest näitab, milline on tema diagnoos jne.
Proovisin ise ka veidi lisaks uurida, et rohkem selgusele jõuda. Leidsin ühe teise doktori poolt koostatud faili, kus on väljatoodud toiduallergia ja -talumatuse kohta üldisem info, nende erinevad vormid, nende erinevus jm. Sealt selgub järgmine info:
Mina arst ei ole, vastavat haridust ei oma ning usaldan loomulikult oma ala spetsialiste. Veidi pani imestama küll, sest neid talumatuse teste IgG antikehadele tehakse ju küll ja küll. Need toidu-IgG testid mõõdavad tegelikult kvantitatiivset taset ja Sportsgene sõnul tuleb samuti kasutada eliminatsioonidieeti, et saada kinnitus toidutalumatuse olemasolu või puudumise kohta. Oluline on tulemuste õige tõlgendamine, sõltuvalt mitmest muust asjaolust. Ei saagi päris kiiret ja lihtsat vastust, nagu ma esialgu ilmselt ootasin. Toidutalumatus on reaalne probleem ja tõesti põhjustab varasemas postituses kirjeldatud vaevuseid. Lihtsalt meie test ei pruugi näidata meie jaoks vajalikku infot, nagu välja tuleb. Toidutalumatuses tuleb muul viisil selgusele jõuda.
Kui sind ka rohkem huvitab, mida üks Eesti arst on toidutalumatuse ja -allergia kohta kirjutanud, siis leiad selle info SIIT ja SIIT.
Mõned toitumisnõustajad määravad vereseerumis piimavastaste IgG-tüüpi antikehade sisaldust, mis näitab üksnes kokkupuudet piimaga ning sel ei ole diagnostilist väärtust piimatalumatuse või -allergia kindlakstegemisel. Selle alusel piimavaba dieedi soovitamine ei ole põhjendatud.
Väljavõte ühest lingitud failist.
Mida soovitan sul sarnases olukorras teha:
- Kui su lapsel on nahaprobleemid(juba mõnda aega kestnud) ja ei näi kuhugi kaduvat, pöördu esimese asjana oma perearsti poole.
- Perearst peaks sind saatma vastava spetsialisti juurde. Meie vana arst seda ei teinud, aga uus tegi. Ilmselt ajendas antud olukorras juba tõsiasi, et tegime toidutalumatuse testi, mille tulemused teda väga imestama panid.
- Kui perearst ikkagi ei näe põhjust eriarsti juurde saatmiseks, hakka ise uurima ja leia sobiv arst. Riiklikes asutustes on järjekorrad tavaliselt pikad. Helista tihti, äkki keegi on oma aja ära öelnud ja saadki nö vahele. Võimalusel kasuta tasulist teenust. Saad kiiremini visiidile.
- Edasi tee juba nii nagu eriarstid juhendavad.
Kokkuvõtvalt praeguseks saab öelda seda, et tegelikuks probleemide allikaks preili nahaprobleemidele on siiski atoopiline dermatiit. Toiduallergiat arst ei näinud ja üldse on atoopiline dermatiit toiduga seotud ainult ca 20% juhtumitest ning sellisel juhul on haiguse kulg äge. Preilil on see kergemakujuline, tal pole kunagi(ptui, ptui, ptui) olnud karedaid, eraldiseisvaid, punaseid laike, mis teda häiriks ja sügeleks. Kõhuprobleemidega on olukord nii ja naa, aga üldiselt on ikkagi paremaid öid palju rohkem. Seda kõike piimatooteid süües, mida talumatuse test soovitas välistada mitmeks kuuks. Mõnikord ongi lastel lihtsalt selline periood ja kasvavad sellest välja. Eks iga inimene teeb omad valikud ja otsused ise. Loodan, et minu kogemus aitab kedagi teist ka ja “õigema” teeni ning lahenduseni jõutakse kiiremini.